Müüdid väikelaste nohu kohta – mis vastab tõele ja mis mitte?

 

Nohu on väikelastel väga sage, eriti sügis-talvisel ajal. Kuna väikelaps ei oska ise nina nuusata ja kinnine nina võib häirida söömist, und ning üldist enesetunnet, tekitab nohu lapsevanemates palju küsimusi. Paraku liigub selle teema ümber ka palju müüte.

Selles artiklis vaatame üle levinumad eksiarvamused laste nohu kohta ning selgitame rahulikult, millal piisab kodusest hooldusest, millal on abi ninaaspiraatorist ja millal tasub pöörduda arsti poole.

Kiire vastus: enamik väikelaste nohusid on viiruslikud ja mööduvad aja jooksul ise. Kodus aitab kõige rohkem lapse mugavuse toetamine: vedelik, puhkus, füsioloogiline lahus ja vajadusel ninaaspiraator. Roheline tatt ei tähenda automaatselt antibiootikumi vajadust.

Sisukord

Mis on nohu ja millised sümptomid sellega kaasnevad?

Nohu tähendab enamasti nina limaskesta ärritust ja turset, millega kaasneb suurenenud sekreedieritus. Väikelapsel võib nohu avalduda nii kinnise kui ka vesise ninana ning sümptomid võivad päeva jooksul muutuda.

Nohu korral võivad lapsel esineda ka:

  • vesine, valkjas, kollakas või rohekas sekreet ninast;
  • ninakinnisus;
  • rahutum uni;
  • kehvem söömine;
  • vesised silmad;
  • väsimus või pahurus;
  • mõnikord ka palavik, eriti haiguse alguses.

Hea teada: sekreedi värvus võib haiguse käigus muutuda. Kollakas või rohekas tatt ei tähenda üksi veel seda, et lapsel oleks bakteriaalne haigus või et tal oleks vaja antibiootikumi.

Müüt: nohu ei ole väikelapse jaoks oluline

Tõde: nohu ei ole enamasti ohtlik, kuid väikelapse jaoks võib see olla täiskasvanust palju häirivam. Kinnine nina võib raskendada söömist, magamist ja muuta lapse enesetunde kehvemaks.

Eriti beebidel võivad isegi väikesed sekreedikogused ja limaskesta turse põhjustada suuremat ebamugavust kui vanematel lastel. Seetõttu ei tasu nohu alahinnata, kuid samas ei tähenda iga nohu automaatselt tõsist haigust.

Oluline: kõige rohkem tähelepanu vajavad väga väikesed beebid, lapsed, kes hingavad raskelt, ning lapsed, kes joovad halvasti või on loiumad kui tavaliselt.

Müüt: nohu ei lähe ise üle

Tõde: enamik viiruslikke nohuseid külmetushaigusi mööduvad ise. Koduse hoolduse eesmärk ei ole “nohu ära tappa”, vaid lapse enesetunnet leevendada ja aidata tal kergemini süüa, magada ja hingata.

See tähendab, et nohu korral ei ole vaja paanikat, vaid pigem rahulikku jälgimist ja toetavat hooldust. Küll aga tuleb tähele panna, kui sümptomid venivad pikaks või muutuvad raskemaks.

Müüt: ninaaspiraatori kasutamine on valus

Tõde: ninaaspiraatori kasutamine ei peaks lapsele valu tegema, kui seda kasutatakse õigesti ja õrnalt. Laps võib küll nutta, sest talle ei meeldi kinnihoidmine, heli või võõras tunne ninas, kuid nutt ei tähenda automaatselt, et protseduur oleks valus.

Kui lapsel on nina väga kinni, võib aspiraator aidata sekreeti eemaldada ja muuta hingamise, söömise ja magamise mugavamaks. Eriti hästi toimib see siis, kui enne kasutada füsioloogilist lahust, mis aitab paksemat sekreeti vedeldada.

Ninaaspiraator võib olla praktiline abivahend

Nosiboo ninaaspiraator sobib kasutamiseks siis, kui soovid lapse nina puhastada kiiresti ja õrnalt.

  • aitab eemaldada sekreeti ninast;
  • sobib kasutamiseks koos füsioloogilise lahusega;
  • võib olla eriti kasulik enne und või söömist;
  • aitab vähendada kinnise nina põhjustatud ebamugavust.

Vaata ninaaspiraatoreid Lisainfo tootelehel

Müüt: nohu saab ravida antibiootikumidega

Tõde: antibiootikumid ei ravi viiruslikku nohu. Kuna enamik laste nohusid on seotud viirustega, ei ole antibiootikumidest enamasti abi.

Antibiootikume kasutatakse siis, kui arst kahtlustab bakteriaalset tüsistust või bakteriaalset haigust. Ka roheline tatt üksi ei tõesta bakteriaalset nohu. Olulisem on see, kui kaua sümptomid kestavad, kas lapsel on valu, palavik, väga halb enesetunne või muud tüsistusele viitavad märgid.

Hea teada: antibiootikumide asjatu kasutamine võib põhjustada kõrvaltoimeid ja suurendada antibiootikumiresistentsuse riski. Seetõttu ei tohiks neid kasutada lihtsalt “igaks juhuks”.

Müüt: piim suurendab sekreedi teket

Tõde: piim ei suurenda organismis lima tootmist. Mõnel inimesel võib piima joomise järel suus ja kurgus tekkida paksema kihi tunne, kuid see ei tähenda, et keha toodaks rohkem sekreeti.

Kui lapsel ei ole piimaallergiat või muud arsti poolt kinnitatud põhjust piimatooteid vältida, ei pea nohu ajal piima menüüst välja jätma. Haige lapse puhul on sageli olulisem see, et ta joob ja sööb üldse midagi, mitte see, kas menüüs on piimatooteid või mitte.

Müüt: vitamiinid ravivad nohu kiiremini välja

Tõde: vitamiinid on olulised lapse üldise toitumise ja tervise seisukohalt, kuid kui laps on juba haigestunud, ei tee vitamiinide suurem kogus teda automaatselt kiiremini terveks.

Haiguse ajal on kõige tähtsam, et laps saaks piisavalt vedelikku, puhkaks ja sööks nii palju kui tal parasjagu isu on. Vitamiinide üledoseerimine ei ole hea mõte ning võib põhjustada hoopis kõrvalnähte.

Müüt: nohune laps peab tingimata toas olema

Tõde: kui lapsel on lihtsalt nohu ja üldseisund on hea, ei pea ta tingimata kogu aeg toas olema. Värske õhk võib enesetunnet hoopis parandada, kui laps on ilmastikule vastavalt riides ja tal ei ole palavikku ega tugevat väsimust.

Küll aga ei ole mõistlik viia õue last, kes on palavikus, väga loid või kellel on hingamisega raskusi. Sellisel juhul on õigem puhata ja vajadusel pidada nõu arstiga.

Müüt: põskkoopapõletikku saab ravida ainult ninaspreiga

Tõde: ninasprei võib mõnes olukorras aidata ninakinnisust leevendada, kuid see ei tähenda, et see raviks iseseisvalt põskkoopapõletikku või lahendaks nohu põhjuse.

Kui nohu on kestnud pikalt, lapsel on näopiirkonna valu, väga halb enesetunne või muud tüsistusele viitavad sümptomid, tuleb pöörduda arsti poole. Väikelastele ei tohi kasutada kõiki käsimüügis olevaid ninaspreisid ning eriti väikestel lastel tuleb sellega olla ettevaatlik.

Oluline: väikestel lastel ei soovitata ninakinnisust leevendavaid spreisid omal käel kasutada ilma juhiseid kontrollimata. Paljude toodete puhul on vanusepiirangud väga olulised.

Millal pöörduda arsti poole?

Tavaline nohu ei tähenda alati vajadust kohe arstile minna, kuid on olukordi, kus arsti hinnang on oluline.

Võta ühendust arstiga, kui:

  • laps on väga väike ja jääb haigeks;
  • lapsel on hingamisraskus või vilistav hingamine;
  • laps joob vähe või pissib tavapärasest vähem;
  • laps on loid või raskesti äratatav;
  • palavik on kõrge või püsib;
  • nohu kestab üle 10–14 päeva või sümptomid süvenevad;
  • kaasneb kõrvavalu, tugev köha või muu tüsistuse kahtlus.

Kokkuvõte

Väikelaste nohu kohta liigub palju müüte, kuid kõige kindlam on toetuda rahulikule jälgimisele ja usaldusväärsele teabele. Enamik nohusid on viiruslikud ja mööduvad ise, kuid kinnine nina võib last palju häirida.

Kõige mõistlikum lähenemine on leevendada sümptomeid, jälgida lapse üldseisundit ja pöörduda arsti poole siis, kui nohu venib pikaks või lapse enesetunne halveneb. Ninaaspiraator, füsioloogiline lahus, vedelik ja puhkus on sageli palju kasulikumad kui müütidest lähtuvad kodused keelud ja hirmud.