Milliseid vitamiine ja mineraalaineid võib laps vajada ning miks?

 

Lapse vitamiinide ja mineraalainete vajadus sõltub vanusest, toitumisest, tervislikust seisundist ja sellest, kas laps sööb piisavalt mitmekesiselt. Üldreeglina peaks enamik vajalikke toitaineid tulema igapäevasest toidust, mitte suurest hulgast toidulisanditest.

Samas on ka erandeid. Eestis on D-vitamiin üks sagedamini soovitatud lisandeid. Lisaks võib mõnel lapsel vajada eraldi tähelepanu raud, eriti kui toidulaud on ühekülgne, laps joob palju lehmapiima, sööb vähe rauarikkaid toite või on tervishoiutöötajal tekkinud puuduse kahtlus.

Kiire vastus: enamiku laste puhul on kõige olulisemad märksõnad mitmekesine toitumine, eakohane päevarežiim ja vajadusel D-vitamiin. Raua või teiste lisandite vajadus sõltub juba lapse toitumisest, vanusest ja võimalikest riskiteguritest ning neid ei tasu anda lihtsalt igaks juhuks.

Sisukord

Kas laps vajab üldse vitamiinilisandeid?

Mitte iga laps ei vaja mitut vitamiinilisandit. Kui laps sööb vanusele vastavalt mitmekesiselt, kasvab hästi ja tal ei ole kroonilisi haigusi ega väga piiratud toitumist, saadakse enamik vajalikke toitaineid tavaliselt toidust.

Lisanditest võib olla abi olukorras, kus:

  • laps sööb väga valikuliselt või väldib terveid toidugruppe;
  • lapsel on vegan- või muu piiratud toitumine;
  • lapsel on imendumist mõjutav haigus või krooniline tervisemure;
  • arst on vereanalüüsi või lapse kasvu põhjal tuvastanud võimaliku puuduse;
  • tegu on D-vitamiiniga, mida soovitatakse Eestis sageli ka ilma puuduseanalüüsita.

Oluline: “rohkem vitamiine” ei tähenda automaatselt “tervem laps”. Ka toidulisanditega võib liialdada, eriti rasvlahustuvate vitamiinide puhul. Lapsele ei tohiks anda täiskasvanutele mõeldud suuri annuseid lihtsalt ettevaatuse mõttes.

D-vitamiin – kõige olulisem lisand paljudele lastele

D-vitamiin aitab organismil omastada kaltsiumi ja fosforit ning on oluline luude, hammaste ja lihaste normaalseks arenguks. Eestis on see üks kõige olulisemaid lisandeid just seetõttu, et päikesevalgust ei ole piisavalt kogu aasta vältel.

D-vitamiini soovitatakse sageli:

  • imikutele ja väikelastele;
  • lastele, kes viibivad vähe õues või kelle toidulaud on piiratud;
  • sügis-talvisel perioodil ka suurematele lastele, kui toitumine ei kata vajadust piisavalt.

Lastele soovituslik D3-vitamiini lisand on 10 mikrogrammi ehk 400 IU päevas.

D-vitamiin on oluline laste luude, hammaste ja lihaste normaalseks arenguks

Hea teada: D-vitamiini puudus võib lastel avalduda lihasnõrkuse, luuvalude, aeglasema kasvu või raskematel juhtudel luustiku probleemidena. Samas ei tähenda väsimus või sage haigestumine automaatselt, et põhjus on just D-vitamiini puuduses.

Millised toidud sisaldavad D-vitamiini?

D-vitamiini leidub näiteks rasvases kalas, munades ja rikastatud toitudes. Praktikas on aga ainult toidust piisava koguse saamine paljude laste puhul keeruline, mistõttu kasutataksegi sageli D3-vitamiini lisandina.

Raud – millal võib laps vajada rohkem tähelepanu?

Raud ei ole vitamiin, vaid mineraalaine, kuid lapse kasvu ja arengu seisukohalt on see väga oluline. Raud aitab organismil toota hemoglobiini, mis kannab hapnikku, ning toetab ka aju arengut, õppimist, tähelepanu ja immuunsüsteemi tööd.

Lapsel võib olla suurem rauapuuduse risk, kui:

  • ta sööb vähe liha, kaunvilju või rauaga rikastatud toite;
  • ta joob pärast 1. eluaastat väga palju lehmapiima;
  • toidulaud on pikalt ühekülgne või valiv;
  • tegu on enneaegse lapsega või lapsel on olnud väike sünnikaal;
  • lapsel on krooniline haigus või imendumist mõjutav tervisemure.

Imikute puhul on oluline teada, et rauaga rikastatud piimasegu katab esimesel eluaastal tavaliselt rauavajaduse. Ainult rinnapiima saava lapse puhul tuleks alates lisatoidu east pöörata tähelepanu rauarikastele toitudele ning enne 6. elukuud võimaliku raualisandi vajadust arutada arstiga.

Oluline: kõik lapsed ei vaja raualisandit. Enamik lapsi peaks vajaliku raua saama toidust. Raualisand võib olla vajalik siis, kui arst või tervishoiutöötaja kahtlustab puudust või on see analüüsidega kinnitatud.

Millised märgid võivad viidata rauapuudusele?

Rauapuudus ei anna alati kohe väga selgeid sümptomeid. Võimalikud märgid võivad olla:

  • kahvatus;
  • väsimus ja jõuetus;
  • nõrgem söögiisu;
  • ärrituvus või kehvem keskendumine;
  • raskematel juhtudel hingeldus või madal hemoglobiin.

Millised toidud sisaldavad rauda?

  • veiseliha, kalkun, kana ja maks;
  • oad, läätsed, kikerherned;
  • munakollane;
  • rauaga rikastatud pudrud ja helbed;
  • mõned seemned ja täisteratooted.

Raua imendumist toetab C-vitamiin, seega sobib rauarikka toidu kõrvale hästi näiteks paprika, marjad, kiivi või tsitruselised. Samal ajal võib liiga suur lehmapiima kogus raua saamist ja toiduvalikuid halvemaks muuta.

Miks eelistada Iromed rauasiirupit?

Kui tervishoiutöötaja on soovitanud lapsele raualisandit, siis on oluline valida toode, mida oleks lihtne anda, mugav doseerida ja mida laps reaalselt vastu võtaks. Just siin tuleb mängu ka kasutusmugavus, mitte ainult koostis.

Iromed rauasiirup lastele

Iromed rauasiirup lastele

Iromed on lastele mõeldud rauasiirup, mis sobib juhul, kui vajad lapsele vedelal kujul raualisandit vastavalt tervishoiutöötaja soovitusele.

  • vedel vorm, mida on lihtsam anda kui tablette või kapsleid;
  • lapsele mõeldud siirupina on seda lihtne igapäevaselt doseerida;
  • sobib hästi peredele, kes eelistavad praktilist ja mugavat kasutust;
  • tootelehel on rõhutatud head maitset ja head imendumist;
  • sobib kasutamiseks järjepidevas kuuris, kui spetsialist on raualisandi soovitanud.
Miks see võib olla hea valik?

Raualisandist on kasu ainult siis, kui laps seda päriselt võtab. Seetõttu on igapäevase kasutuse juures olulised maitse, vedel vorm, lihtne doseerimine ja see, et toode sobituks pere tavarutiiniga.

Vaata toodet Lisainfo ja kasutusjuhend tootelehel

Hea meeles pidada: rauavarude taastamine ei käi üleöö. Kui raualisand on soovitatud, on tavaliselt oluline seda kasutada järjepidevalt ning järgida pakendil või tervishoiutöötaja antud juhiseid.

A- ja C-vitamiin – millal neist tasub mõelda?

A-vitamiin toetab nägemist, naha ja limaskestade normaalset seisundit ning immuunsüsteemi tööd. C-vitamiin aitab kaasa raua imendumisele, toetab sidekoe normaalset moodustumist ja osaleb samuti immuunsüsteemi töös.

Nende vitamiinide puhul ei ole hea lähenemine “iga laps vajab kindlasti lisaks”. Kui laps sööb puu- ja köögivilju, marju, piimatooteid ja teisi tavatoite mitmekesiselt, saadakse A- ja C-vitamiini enamasti toidust piisavalt.

Millised toidud sisaldavad A-vitamiini?

  • piimatooted;
  • munad;
  • maks ja maksatooted;
  • porgand, bataat, kõrvits ja tumerohelised köögiviljad.

Millised toidud sisaldavad C-vitamiini?

  • paprika;
  • brokoli ja kapsalised;
  • tsitruselised;
  • kiivi, maasikad ja teised puu- ning köögiviljad.

Oluline: C-vitamiini lisand ei ole tavaliselt vajalik ainult selleks, et laps “vähem haigeks jääks”. Kui laps sööb tavapäraselt puu- ja köögivilju, tuleb C-vitamiini enamasti piisavalt toidust.

B12-vitamiin – kellel on suurem risk puuduseks?

B12-vitamiin on oluline närvisüsteemi talitluseks ja vereloomeks. Seda leidub peamiselt loomset päritolu toitudes, näiteks lihas, kalas, munas ja piimatoodetes.

Just seetõttu ei ole B12-vitamiini lisand tavaliselt vajalik kõigile lastele, vaid eelkõige neile, kellel on suurem puudusrisk, näiteks:

  • veganitoidul või väga piiratud loomsete toitude tarbimisega lapsed;
  • lapsed, kellel on imendumishäired;
  • lapsed, kellel on arsti hinnangul või analüüside põhjal B12 puuduse kahtlus.

B12-vitamiini võimalikud puuduse tunnused

B12 puudus võib põhjustada väsimust, nõrkust, kahvatust, neuroloogilisi sümptomeid või arengu aeglustumist, kuid need sümptomid ei ole spetsiifilised. Kui lapsel on väga piiratud toitumine või tekib puuduse kahtlus, tuleks teemat hinnata koos arstiga.

Kaltsium – oluline mineraalaine kasvavale lapsele

Kaltsium ei ole vitamiin, vaid mineraalaine. See on oluline luude ja hammaste arenguks, kuid tervetel lastel püütakse kaltsium saada eelkõige toidust, mitte automaatselt lisandina.

Kaltsiumiallikad on näiteks:

  • piim, jogurt ja juust;
  • kaltsiumiga rikastatud taimsed joogid;
  • mõned seemned, pähklid ja kaunviljad;
  • rohelised köögiviljad.

Kuidas aru saada, kas lapsel võib olla puudus?

Vitamiini- või mineraalainete puuduse kindlaks tegemine ei tohiks põhineda ainult sellel, et laps on väsinud või sööb vahel halvasti. Puuduse kahtluse korral tuleb vaadata tervikpilti: kasv, areng, toitumine, kaebused ja vajadusel analüüsid.

Arsti või õe poole tasub pöörduda, kui:

  • laps sööb pikema aja jooksul väga ühekülgselt;
  • laps ei kasva eakohaselt või areng tekitab muret;
  • tekivad seletamatu väsimus, kahvatus, lihasnõrkus või luuvalud;
  • laps joob väga palju lehmapiima ja sööb vähe muud;
  • lapsel on krooniline haigus või eritoitumine;
  • soovid anda lapsele rohkem kui ühte lisandit korraga.

Vajadusel võib tervishoiutöötaja soovitada analüüse, kuid kõigile lastele ei ole “igaks juhuks” vitamiinide või rauataseme testimine vajalik.

Kuidas lapsele lisandeid valida?

Kui otsustad lapsele vitamiini- või mineraalainelisandi anda, tasub vaadata mitte ainult reklaami, vaid ka toote tegelikku sobivust.

Peamised valikukriteeriumid

  • Kas toode on eakohane? Kontrolli alati, millisest vanusest alates toode sobib.
  • Kas annus on arusaadav? Väldi olukorda, kus laps saab sama toitainet mitmest tootest korraga.
  • Kas koostis on lihtne? Võimalusel eelista tooteid, kus ei ole palju tarbetuid lisaaineid või liigset suhkrut.
  • Kas laps võtab seda järjepidevalt? Mugav vorm on tihti tähtsam kui efektne pakend.

Kõige mõistlikum lähenemine: enne mitme vitamiini või mineraalaine korraga andmist tasub nõu pidada perearsti, pereõe või apteekriga. Nii väldid nii asjatut kulutamist kui ka liiga suurte annuste andmist.

Korduma kippuvad küsimused

Kas iga laps peaks võtma multivitamiini?

Ei. Kui laps sööb mitmekesiselt ja kasvab hästi, ei ole multivitamiin tavaliselt vajalik. Kõige sagedamini vajab eraldi tähelepanu D-vitamiin.

Kas raud on vitamiin?

Ei. Raud on mineraalaine, mitte vitamiin. See on oluline vere moodustumiseks, aju arenguks ja kasvamiseks.

Kas iga väsinud laps vajab rauasiirupit?

Ei. Väsimusel võib olla palju põhjuseid. Kui rauapuudust kahtlustatakse, tasub olukorda hinnata koos tervishoiutöötajaga.

Kas laps võib saada raua ainult toidust?

Jah, paljud lapsed saavad piisavalt rauda toidust. Lisandit kasutatakse tavaliselt siis, kui toitumine ei kata vajadust või arst on seda soovitanud.

Miks võib liiga suur lehmapiima kogus olla probleem?

Liiga suur lehmapiima kogus võib vähendada isu teiste toitude vastu ja suurendada riski, et laps ei saa toidust piisavalt rauda.

Kokkuvõte

Lapsele ei ole tavaliselt vaja anda korraga palju erinevaid vitamiine ja lisandeid. Enamiku laste puhul on kõige olulisem mitmekesine toidulaud, regulaarne päevarežiim ja vajadusel D-vitamiin.

Raua puhul on kõige tähtsam meeles pidada, et see on oluline, kuid mitte automaatselt vajalik lisand kõigile. Kui lapsel on riskitegurid või tervishoiutöötaja on raualisandit soovitanud, võib hästi doseeritav ja lapsele sobiv siirup olla praktiline valik.

Tutvu Iromed rauasiirupiga
Rauatugi lapsele, kui spetsialist on soovitanud Vaata