Imetamise esimesed kaks nädalat – mida oodata ja millal abi küsida?
Imetamine võib olla väga lähedane ja ilus kogemus, kuid paljude emade jaoks ei alga see alati lihtsalt. Pärast sünnitust on täiesti tavaline tunda korraga rõõmu, kergendust, väsimust, ebakindlust ja isegi ärevust. Just esimesed päevad ja nädalad on sageli kõige intensiivsemad, sest samal ajal taastub ema keha, beebi harjub uue maailmaga ja rinnaga toitmine alles kujuneb.
Hea uudis on see, et enamik imetamise alguse muresid on väga levinud. Selles artiklis vaatame üle, mida esimestel päevadel oodata, millised on hea imetamise põhitõed, millal on sage rinnale küsimine normaalne ja millal tasub abi küsida.
Kiire vastus: esimestel päevadel on kõige olulisem nahk-naha kontakt, lapse varaste näljamärkide märkamine, hea haare rinnast ja sage toitmine. Klastertoitmine, rindade täitumine ja muutuv päevakava on alguses tavalised. Kui imetamine teeb tugevalt haiget või laps pissib vähe, tasub kiiresti nõu küsida.
Sisukord
- Miks on imetamise algus sageli keeruline?
- Põhireeglid esimesteks päevadeks
- Esimene päev: nahk-naha kontakt ja esimene haare
- Teine päev: laps võib tahta väga sageli rinnale
- 3.–4. päev: piima lisandumine ja rindade pinge
- 5.–14. päev: rütm muutub, klastertoitmine on tavaline
- Millal tasub abi küsida?
- Millal võib rinnapump olla abiks?
Miks on imetamise algus sageli keeruline?
Kuigi imetamine on loomulik, ei tähenda see, et see tuleks kohe iseenesest. Eriti esmasünnitajate puhul vajavad nii ema kui ka beebi aega, et õppida üksteist tundma. Esimestel päevadel võib imetamine tunduda korraga väga eriline ja väga kurnav.
Alguses võib väljakutseid tekitada näiteks:
- beebi unisus pärast sünnitust;
- raskus saada last hästi rinnale haarama;
- rindade tundlikkus või pinge;
- mure, kas laps saab piisavalt piima;
- väga sage rinnale küsimine.
Oluline: keeruline algus ei tähenda, et imetamine ei õnnestu. Väike korrigeerimine haardes, asendis või rutiinis võib juba paari päevaga palju muuta.
Põhireeglid esimesteks päevadeks
- hoia beebit võimalusel palju enda lähedal ja nahk-naha kontaktis;
- paku rinda varaste näljamärkide peale, mitte alles tugeva nutu ajal;
- lase lapsel süüa sageli – ka siis, kui tundub, et ta tahab rinnale väga tihti;
- jälgi mitte ainult kellaaega, vaid ka lapse neelamist, rahulolu ja mähkmeid;
- küsi abi kohe, kui imetamine on väga valus või laps ei haara hästi.
Kõige tähtsam on olla paindlik. Iga ema ja iga beebi on erinev ning esimesed päevad ei pea välja nägema nagu õpikust.
Esimene päev: nahk-naha kontakt ja esimene haare
Kui ema ja beebi seisund seda võimaldab, soovitatakse beebi asetada võimalikult varakult pärast sündi nahk-naha kontaktiks ema rinnale. See aitab beebil kohaneda, toetab esimest rinnale haaramist ja võib teha imetamise alguse sujuvamaks.
Esimestel tundidel on paljud beebid üllatavalt erksad ning võivad instinktiivselt hakata rinda otsima. Ema esimene piim ehk ternespiim on koguselt väike, kuid väga toitainerikas ja beebile täiesti sobiv.
Varased näljamärgid
- pea pööramine küljele;
- suu avamine ja otsivad liigutused;
- käte või rusikate suhu viimine;
- imemisliigutused.
Nutt on hiline näljamärk. Kui beebi on juba väga ärritunud, võib rinnale saamine olla raskem.
Hea märk: hea haarde korral on lapse suu laialt avatud, põsed on ümarad, lõug toetub rinnale ja imemine ei põhjusta tugevat valu.
Teine päev: laps võib tahta väga sageli rinnale
Teisel päeval võivad paljud beebid muutuda märksa erksamaks ja soovida väga sageli rinnale. See on tavaliselt normaalne ning aitab toetada piimatootmise kujunemist.
Mõne ema jaoks on see hetk, kus tekib tunne, et “laps on kogu aeg rinnal” või “äkki mul ei ole piisavalt piima”. Tegelikult ei tähenda sage söömine automaatselt, et midagi on valesti.
Sellel ajal tasub jälgida:
- kas laps kuuldavalt või nähtavalt neelab;
- kas laps rahuneb vähemalt osade toitmiste järel;
- kas märgade mähkmete arv kasvab päevadega;
- kas imetamine on talutav ega põhjusta tugevat valu.
Oluline: kui laps kaotab palju kaalu, tundub väga loid, ei püsi rinnal või pissib vähe, tuleb küsida nõu ämmaemandalt, imetamisnõustajalt või arstilt.
3.–4. päev: piima lisandumine ja rindade pinge
Umbes 3.–5. päeval tunnevad paljud emad, et rinnad muutuvad täidlasemaks, raskemaks ja soojemaks. See on sageli märk sellest, et piimatootmine on suurenemas. Mõnel emal tuleb piim varem, mõnel hiljem — näiteks pärast keisrilõiget võib see võtta veidi rohkem aega.
Kui rinnad on väga pinges, võib lapsel olla raskem hästi haarata. Sel juhul võib aidata:
- sage rinnale panek;
- veidi piima käsitsi välja lüpsmine või lühike pumpamine enne toitmist, et rind pehmeneks;
- pärast toitmist külmakompress või geelpatjad, et leevendada turset ja ebamugavust.
Tähtis: kui rinnas tekib tugev valu, punetus, palavik või gripilaadne enesetunne, tuleks ühendust võtta tervishoiutöötajaga.
5.–14. päev: rütm muutub, klastertoitmine on tavaline
Kui piima on rohkem ja beebi söömine muutub tõhusamaks, võib tekkida tunne, et päevakava muutub veidi etteaimatavamaks. Samas on täiesti tavaline, et beebi sööb mõnel kellaajal väga tihedalt – seda nimetatakse sageli klastertoitmiseks.
See võib tähendada, et laps tahab paar tundi järjest rinnale, selle asemel et süüa rangelt iga 2–3 tunni järel. See on väsitav, kuid sageli täiesti normaalne käitumine, eriti kasvuspurtide eel.
Kahe nädala paiku võib beebi uuesti tavapärasest sagedamini rinnale soovida. See ei tähenda tingimata, et piima oleks vähe — sageli kohandub keha lihtsalt lapse suurenenud vajadusega.
Hea teada: kui rinnad ei tundu enam nii pinges kui esimestel päevadel, ei tähenda see automaatselt, et piima on vähem. Sageli tähendab see lihtsalt seda, et keha hakkab uue rütmiga kohanema.
Millal tasub abi küsida?
Imetamise alguses on paljud küsimused normaalsed, kuid mõned märgid viitavad sellele, et olukord vajab kiiremat hindamist.
Võta ühendust tervishoiutöötajaga, kui:
- imetamine on püsivalt väga valus;
- laps ei suuda rinnast hästi haarata või ei püsi rinnal;
- laps tundub väga loid või ei ärka söömiseks;
- mähkmeid märgub oodatust vähem;
- naha või silmade kollasus süveneb;
- laps nutab pärast peaaegu iga toitmist ja ei rahune üldse;
- emal on palavik või tugev rinna valu.
Mida varem tuge küsida, seda lihtsam on väikseid probleeme lahendada enne, kui neist saavad suuremad mured.
Millal võib rinnapump olla abiks?
Rinnapump võib olla kasulik siis, kui soovid piima varuda, pead beebist eemal olema või vajad abi rindade tühjendamisel. Mõni ema kasutab pumpa ka selleks, et luua paindlikum toitmisrütm või pakkuda teisele hooldajale võimalust beebit rinnapiimaga toita.
Lola&Lykke rinnaga toitmise stardikomplekt
Lola&Lykke rinnaga toitmise stardikomplekt koondab ühte komplekti vajalikud abivahendid emale, kes soovib alustada pumpamise, säilitamise ja toitmisega võimalikult mugavalt.
- sobib hästi alustavale emale, kes tahab kõik vajaliku korraga olemas hoida;
- aitab lihtsustada pumpamise ja säilitamise igapäevast rutiini;
- praktiline lahendus kodus ja liikvel olemiseks.
Sobib hästi, kui…
soovid vähem eri oste ja rohkem läbimõeldud terviklahendust, mis toetaks sind pumpamise, hoiustamise ja toitmise igapäevarutiinis.
Vaata toodet Lisainfo tootelehel
Pumpamine ei pea olema “varuplaan” – see võib olla täiesti normaalne ja toimiv osa sinu imetamise teekonnast.
Kokkuvõte
Imetamise esimesed kaks nädalat võivad olla väga intensiivsed, kuid need ei pea olema ideaalsed, et minna hästi. Kõige tähtsamad asjad on lapse varaste näljamärkide märkamine, hea haare rinnast, sage rinnale panek ja teadmine, millal abi küsida.
Kui see artikkel aitas sul end rahulikumalt tunda või tundsid siin ära mõne oma kogemuse, jaga seda ka teise värske emaga. Väga sageli on suurimaks toeks just teadmine, et sa ei ole oma muredega üksi.