Milliseid vitamiine peaks laps võtma ja miks? 

Mitmekesiselt toitudes peaksid lapsed ja täiskasvanud eluks vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalained kätte saama toidust. Paraku paljud lapsed ja täiskasvanud nii mitmekesiselt ei toitu, seega lisaks tavatoidule tuleks täiendavalt juurde võtta vitamiine, et toetada oma immuunsüsteemi. Lastel on soovituslik võtta samu vitamiine nagu täiskasvanutelgi, kuid lihtsalt väiksemates kogustes. Kuid lastel on eriti oluline tarbida vitamiine, et toetada luude, liigeste ja aju arengut. Järgnevalt kirjeldame, milliseid vitamiine peaks laps täiendavalt juurde võtma ning miks.  

Kuidas kindlaks teha, kas lapsel on mõne vitamiini puudus? 

Lapsele võiks hakata normide piires andma vitamiine juba väiksena, et vältida oluliste vitamiinide puudust. Muidugi tuleb olla tähelepanelik, et vitamiinid vastaksid lapse eale. Küll aga, on võimalik teha ka lapse tervisetest, kus tehakse kindlaks, kas lapse peamised tervisenäitajad on korras ning milline on vitamiinide tase tema kehas. Teste tehakse ka alla aastastele lastele. Kuna lapsed kasvavad ja arenevad kiiresti, siis on väga oluline avastada vitamiinipuudus koheselt, sest vastasel juhul võivad sellel olla laste arengule tõsised ja tagasipöördumatud tagajärjed. 

D-vitamiin on lastele väga oluline 

D-vitamiin tekib organismi päikese käes. Kui UV päikesekiirgus langeb nahale, siis organism muudab selle D3 vitamiiniks.  Kuna Eestis elades on päikesevalgust vähe, siis selle tõttu on paljudel eestlastel D-vitamiini puudus. Seega on soovituslik seda juurde võtta, sest D-vitamiinil on oluline roll immuunsüsteemi töös. Uuringud on näidanud, et D-vitamiinita imendub ainult 10-15%  organismis olevast kaltsiumist, kuid võttes D-vitamiini imendub 30-40%. See toetab luude arengut ning aitab neid hoida ka tugevatena.  

Madal D-vitamiini tase võib lastel põhjustada tõsiseid arenguhäireid. Näiteks võivad lapse luud jääda pehmeks ning võivad toimuda luulised muutused. Lisaks võivad lapsed ka haigestuda viirushaigustesse lihtsamalt. Samuti aitab D-vitamiini võtmine ennetada ka toiduallergiate väljakujunemist. Seega on mõistlik haiguste vältimiseks hoida D-vitamiini tase optimaalsena.  

Mis on märgid, et lapsel või b olla D-vitamiini puudus? 

Valu jäsemetes, hilisem kõndima hakkamine, valud või nõrkus lihastes on märgid, et lapsel võib olla D-vitamiini puudus. Selle tõttu võivad lapsel hiljem välja kujuneda ka X või O jalad. 

Kas rase ema peaks võtma D-vitamiini? 

 D-vitamiini taset peaks optimaalsena hoidma ka rase ema, sest osa D-vitamiinist kandub üle ka beebile. Kui emal on D-vitamiini puudus, siis on selleks suurem tõenäosus ka vastsündinul. Lisaks ei püsi ema antud D-vitamiini varu lapse kehas kaua, seega tuleks kindlasti hakata vastsündinule andma D-vitamiini, et tal ei kujuneks välja D-vitamiini puudust.  

Kui palju peaks laps D-vitamiini võtma? 

Piisavaks  D-vitamiini tasemeks loetakse 50 nmol/l, 30-50nmol/l on puudulik ja alla 30 nmol/l on D-vitamiini defitsiit. D-vitamiini puuduse tekkeks võiks imikud esimesel eluaastal võtta 10 mikrogrmmi päevas (9,4 IU)  ning silmas tuleb kindlasti pidada ka seda, et maksimaalne kogus, mida imikud võivad päevas tarbida on 25 mikrogrammi (23,6 IU) ning 1-10-aastastel lastel 50 mikrogrammi (47,2 IU). 

Millised toiduained sisaldavad D-vitamiini? 

D-vitamiini saadakse üldiselt päikesest, kuid D-vitamiini sisaldavad ka kala, piim, muna, juust, liha. 

Millist D-vitamiini lapsele soetada? 

Kidsmedi suukaudne D3 spreivitamiin koosneb keskmise ahelaga triglütseriididest (MCT) kookosõlist, mis imendub kergesti ja jõuab kiiresti vereringesse. Tänu sellele ei kurna D-vitamiini võtmine seedimist. See on oluline, kuna imikutel ei ole seedesüsteem veel välja arenenud. Kidsmedi D-vitamiin on sobilik juba vastsündinutele. Spreivitamiini on lastele mugav ka suhu pihustada, sest lapsed ei oska veel tablette neelata. Ühest pudelist jätkub lausa viieks kuuks! 

Laps võiks võtta ka kaltsiumit 

Kaltsium on vitamiin, mis hoiab luud ja hambad tugevana, toetab lihaskonna ja liigeste arengut, stimuleerib närvide tööd ja mõjutab ka südame tööd. Väikelapse tervise seisukohast on väga oluline võtta esimestel eluaastatutel täiendavalt kaltsiumit, sest sel perioodil arenevad lapse luud kõige kiiremalt.  

Kui väikelapsel on kaltsiumi puudus, siis võivad tema luud jääda nõrgaks ja hapraks. Samuti on kaltsiumipuuduses lapsed närvilisemad, mille tõttu võib jonnihoogusid olla rohkem. Kaltsiumirikkad toiduained on  piimatooted näiteks piim, juust ja jogurt ning samuti ka pähklid, seemned ja kaunviljad.  

Väikelapse arengut toetab ka B-vitamiin 

Väikelaps võiks täiendavalt võtta B-vitamiini, sest B grupi vitamiinid on olulised närvisüsteemi ja südame arengu seisukohast. Samuti on B-vitamiinid olulised, sest need aitavad kaasa lapse üldisele arengule, eriti terve naha ja silmade arengule. Samuti suurendavad B grupi vitamiinid energiataset. Eriti oluline on lapse arengu seisukohast B12 vitamiin. 

Mis on märgid, et lapsel on B-vitamiini puudus? 

B-vitamiini puuduse sümptomiteks on hilisem areng, nõrkus, koordinatsioonihäired, keeleline mahajäämus ja kõneprobleemid, liigne väsimus. Samuti esineb B-vitamiini puuduses olevatel lastel toitumisprobleeme. Märk B-vitamiini puudusest lapsel on ka ebatavaliselt väike pea ümbermõõt ning kehakaalu vähene tõus.  

Kui palju peaks laps B-vitamiini võtma? 

Laste päevane B-vitamiini vajadus on järgmine: 

• Kuni kuuekuused – 0,4 mikrogrammi 
• 7-12-kuused – 0,5 mikrogrammi 

• 1-3-aastased – 0,9 mikrogrammi 
• 4-8-aastased – 1,2 mikrogrammi 
• 9-13-aastased 1,8 mikrogrammi 

Millised toiduained sisaldavad B-vitamiini? 

B-vitamiini saab näiteks lihast, kalast, munast ja piimatoodetest. Üldiselt peaksid lapsed toidust oma igapäevase B-vitamiini vajaduse kätte saama. 

Väikelapsele võiks võtta ka C-vitamiini 

C-vitamiin on oluline immuunsüsteemi terviklikuks toimimiseks ja arenguks. C-vitamiin aitab säilitada tervet nahka, luid ja veresooni. Samuti aitab C-vitamiin omastada rauda. 

Kui palju peaks laps C-vitamiini võtma? 

• Kuni kuuekuused – 40 milligrammi 
• 7-12-kuused – 50 milligrammi 

• 1-3-aastat – 15 milligrammi 
• 4-8-aastat – 25 milligrammi 
• 9-13-aastat – 45 milligrammi 

Beebidele ei ole pigem soovituslik anda eraldi C-vitamiini, sest beebid peaksid kõik vajaliku kätte saada rinnapiimast. Enne vitamiinide andmist tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga, kuid alla pooleaastastele ei ole vaja anda C-vitamiini välja arvatud erijuhtudel.  

Mis on märgid, et lapsel on C-vitamiini puudus? 

C-vitamiini puuduse korral on sagedasemad sümptomid igemete veritsus, luu- ja lihaskonna valu ning verevalumid.  Samuti võib lapsel kaduda isu ning võivad tekkida dermatoloogilised probleemid.  

Millised toiduained sisaldab C-vitamiini? 

C-vitamiini sisaldavad  erinevad köögiviljad nagu näiteks paprikas, brokkoli ja kapsas. Samuti on C-vitamiini rohked ka puuviljad nagu– tsitruselised ja kiivi.  

Mugav lahendus kõigi vitamiinide kättesaamiseks on multivitamiin 

Kidsmedi multivitamiini sprei on lihtsasti kasutatav toidulisand, sest spreiga saab pihustada vitamiine suhu ka lastele, kes neelatada ei oska. Multivitamiini sprei sisaldab erinevate vitamiinide kombinatsiooni, mis on sobilik lastele alates kolmandast eluaastast. Kidsmedi multivitamiini sprei aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitusele ning tugevdab luid ja hambaid. Sprei on ka kiiresti imenduv ja naturaalse apelsini maitsega. Spreivitamiin sisaldab D, C, B6, B12 ja folaate ehk kõike, mida vajab laps kasvamiseks ja arenemiseks.  

Kuidas lapsele vitamiine valida? 

Lastevitamiinid on spetsiaalselt lastele toodetud vitamiinid, mis võivad täiskasvanute omadest erineda kuju, maitse kui ka pakendi poolest. Laste vitamiine on saadaval närimistablettide, kummikommide ja lahustuvate tablettidena. Lastele vitamiine valides tuleb mõelda sellele, kas lapsel võib mõne haiguse tõttu olla eridieet või on laps lihtsalt pirtsakas sööja, sest siis võib lapsel olla mõnest kindlast vitamiinist puudus. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui lapsel on allergia mõne vitamiini suhtes, siis selliseid vitamiine ei tohiks lapsele anda.  

Valides lapsele vitamiine mõtle kindlasti ka järgmistele aspektidele: 

• Kas vitamiinid on lapsele eakohased? Vitamiinide karpidel on kirjas alates mis vanusest võib antud vitamiini tarbida. Lapse tervise ohutuse huvides ei tohi lapsele anda vitamiine, mis ei ole tema vanusele vastavad. Sealhulgas ei tohiks lastele anda vitamiine, mis on täiskasvanutele mõeldud. 
• Kas vitamiine on testitud? Vitamiinide ohutust ja vastavust etiketile võiks olla testinud ka mõni kolmas sõltumatu ametiasutus nagu näiteks Ravimiamet. 

• Milliseid lisaaineid vitamiinid sisaldavad? Võimalusel vali lapsele vitamiinid, mis ei sisalda rohkelt suhkruid või teisi lisaaineid. 

Enne vitamiinide võtmist tuleks ühendust võtta ka perearstiga, et uurida, milliseid vitamiine ja kui palju ta lapsel võtta soovitab.