Päikesepõletus on palju ohtlikum kui me tihtipeale arvame

Päikesepõletus võib tunduda esialgu lihtsalt punetava ja kuumana nahana, aga tegelikult toimub naha sees palju enamat. Päikesepõletus ei ole lihtsalt ajutine ebamugavus – see on selge märk sellest, et nahk on saanud kahjuliku UV-kiirguse kahjustuse. Vaatame lähemalt, mis meie nahaga täpselt toimub.

UV-kiirgus tungib nahka

Päikesevalguses olevad ultraviolettkiired (UV-kiired), eriti UVB-kiired, tungivad naha pindmistesse kihtidesse. Kui nahk neelab rohkem UV-kiirgust, kui ta suudab end ise kaitsta või parandada, tekib põletus.

Rakkude DNA saab kahjustada

UVB-kiirgus kahjustab naha rakkude sees olevat DNA-d. See võib viia rakkude surmani või veelgi ohtlikumal juhul mutatsioonideni, mis suurendavad nahavähi riski. Päikesepõletus on sisuliselt naharakkude hukkumise märk.

Immuunsüsteem reageerib põletusega

Kuna kahjustatud rakud vabastavad keemilisi signaale, aktiveerib see keha immuunvastuse. Tulemuseks on punetus, turse ja kuumustunne – kõik märgid põletikust. See on keha viis öelda: “Midagi on väga valesti.”

Valu ja hellus tekivad närvilõpmete ärritusest

Kui põletik levib, mõjutab see ka naha närvilõpmeid, põhjustades valu, sügelust ja ülitundlikkust. See on põhjus, miks isegi riiete kandmine või kergelt puudutamine võib tunduda valus.

Nahk hakkab kooruma

Mõne päeva möödudes hakkab põletada saanud nahk kooruma. See on keha viis eemaldada surnud ja kahjustatud rakud, et teha ruumi uutele. Koorumine võib küll tunduda ebameeldiv, aga see on osa naha paranemisprotsessist.

Mõju kuhjub ajas

Iga kord, kui saad päikesepõletuse, kuhjuvad need kahjustused. Nahk ei unusta. Aastate jooksul võivad need kogunenud kahjustused põhjustada enneaegset vananemist, pigmentatsioonihäireid ja tõsta nahavähi, sealhulgas melanoomi riski.

Kuidas päikesepõletust vältida?

Kõige parem viis päikesepõletust vältida on ennetus:

• Kasuta laia spektriga SPF 30 või kõrgemat päikesekaitsekreemi.

Näiteks ELAVE apteegikosmeetika hulgast leiad väga kvaliteetseid päikesekaitsetooteid.

• Kanna seda iga päev, ka pilvise ilmaga.
• Värskenda kaitset iga 2 tunni järel või pärast ujumist/higistamist.
• Väldi päikese käes viibimist, eriti kell 11–15, kui kiirgus on kõige intensiivsem.
• Kata nahk riietega, kanna mütsi ja päikeseprille.

Päikesepõletus pole lihtsalt suvine ebamugavus, vaid selge märk naha kahjustumisest. Kaitse oma nahka teadlikult – see on üks olulisemaid investeeringuid sinu pikaajalisse tervisesse.