Skip to Content
Rõõm Sind näha!
Tervisetooted ja meditsiiniseadmed kogu perele
(+372) 5787 0702
|
info@kidsmed.ee
|
E–R 11:00–14:00
Palavik on keha tekitatud ja kontrollitud kehatemperatuuri tõus. Palavik tõuseb, sest immuunsüsteem saab aru, et kehas on haigust tekitavad viirused või bakterid, ning keha hakkab haigustekitaja vastu võitlema. Väga oluline on last õigesti ravida ja haigus kontrolli alla saada, sest liiga kõrge palavik võib olla lapsele ohtlik. Järgnevalt jagame soovitusi, kuidas leevendada väikelapse palavikku.
Lapse tavapärane normaalne kehatemperatuur on 36-37 kraadi. Üldiselt on palavik sümptom haigusest – laps võib olla nakatunud kas mõne bakteri või viirusega. Samas võib lapsel palavik kujuneda ka muudel põhjustel. Näiteks võib palavik tekkida, kui laps on olnud riietatud liiga paksult, viibinud liiga kaua palavas toas või hoopiski õues kuuma ilmaga. Lisaks võib palavik olla ka reaktsioon vaktsineerimisele. Küll aga tasuks meeles pidada, et laste kehatemperatuur ongi tavapäraselt pisut kõrgem kui täiskasvanutel. Seega ei tasuks muretseda, kui lapse kehatemperatuur on 37 kraadi. Ohtlikuks võib palavik kujuneda siis, kui temperatuur on üle 38 kraadi või hoopiski siis, kui temperatuur on liiga madal ehk alla 36 kraadi.
Kui lapsel on palavik, siis esimesed sümptomid paistavad välja juba visuaalsel vaatlemisel. Palavikus laps võib katsudes tunduda kuum ning õhetada. Laps võib magada kehvemalt, süüa vähem ning kaotada huvi mängu vastu. Samuti võivad lapsel tekkida valud – näiteks peavalu – ning pearinglus. Palavikus laps tundub ka väsinud ning loid. Samuti suureneb higi eritumine. Kui kehatemperatuur hakkab tõusma, siis tekib lapsel külmatunne. Nimelt muutuvad külmaks lapse jalad ja käed ning tekkida võivad külmavärinad. Palaviku täpseks määramiseks tasuks last siiski kraadida.
Kehatemperatuuri mõõtmistulemusi võivad mõjutada erinevad tegurid. Näiteks mõjutab kehatemperatuuri see, kust temperatuuri mõõdetakse, sest erinevatel kehaosadel on erinev kehatemperatuur; millal palaviku mõõdetakse – kehatemperatuur on loomulikult kõrgem lõunal ja õhtul – ; samuti võib kehatemperatuuri mõjutada ka aastaaeg, sest kuna suviti higistavad inimesed rohkem, siis on ka loomulik kehatemperatuur kõrgem. Last on väga mugav kraadida kontaktivaba termomeetriga. Infrapuna termomeetri suurimateks plussideks on kiirus, täpsus ja hügieenilisus. Kidsmedi kontaktivaba termomeetriga tuleb temperatuuri mõõta oimukohalt kulmuluu juurest umbes 1-2 cm kauguselt nahast.
Temperatuuri mõõtes tasuks jälgida seda, et termomeetri ja naha vahele ei jääks juukseid ning oimukoht ei oleks higine. Lisaks tasuks jälgida ka seda, et oimukoht ei oleks olnud vastu patja, sest see võib mõõtmistulemusi moonutada. Samuti ei tasuks kontaktivaba termomeetriga temperatuuri mõõta ka kohe pärast õuest tulekut, sest ka siis võib temperatuur olla kas kõrgem või madalam. Kraadida tuleks ka vähemalt pool tundi enne palavikualandaja tarvitamist. Kui soovite olla kindlad, et kraaditud temperatuur on korrektne, siis soovitame uuesti kraadida umbes 5 minuti pärast samalt oimupoolelt, et mõõtmistulemused oleksid relevantsed.
Järgnevalt jagame soovitusi, kuidas last palaviku korral ravida.
Laps võib tegutseda vastavalt oma enesetundele. Näiteks, kui laps soovib mängida, siis võib ta seda teha, aga tasuks jälgida, et füüsiline koormus ei oleks liiga suur. Kui laps tunneb külmatunnet, siis tasuks talle panna selga paksemaid riideid või mässida ta teki sisse. Kui lapsel on aga palav, siis ei tasu teda paksu teki sisse mässida, sest see takistab palaviku alanemist. Laps peaks jooma palju ja tihti vett, morssi, teed vms. Samuti võib lapsele panna otsmikule jaheda veelapi. Lisaks võib proovida last jahutada ka leige veega – eriti tasuks veega jahutada kaela-ja kubemepiirkonda.
Kindlasti tasuks proovida kõiki ravivõtteid, mida soovitasime ka eelnevas punktis, kuid keskmise palaviku korral tasuks lapsele manustada palavikku langetavaid rohtusid näiteks paratsetamooli, mis langetab palavikku ja leevendab valu. Paratsetamooli tuleb annustada vastavalt ravimi infolehele, kuid reeglina 10-15 mg kehakaalu kohta. Paratsetamooli mõju kestab 4-6 tundi ning rohtu tohib võtta 3-4 korda ööpäevas. Samuti tuleb meeles pidada, et lastele ei tohi anda paratsetamooli rohkem kui 3 päeva.
Palavikurohi ei sobi üleüldise enesetunde parandamiseks või joogiisu kasvatamiseks. Pigem tuleks lapsele rohtu anda ikkagi siis, kui ta on loid, väsinud ja kurnatud.
Sellisel juhul tuleks lapsele anda kindlasti palavikku langetavat rohtu. Kui lapsel on väga kõrge palavik ning tugevad külmavärinad, siis ei tohiks teda vee ja viinaga hõõruda, sest see võib anda vastupidise efekti. Katke laps soojalt tekiga kinni ning jäsemeid võib kergelt hõõruda, et vereringe paraneks. Oluline on ka rohke vedelikutarbimine.
Mõnel lapsel võivad palaviku ajal vallanduda palavikukrambid – neid esineb 2–5 protsendil kuue kuu kuni viie aasta vanustel lastel. Palavikukrambid tekivad tavaliselt haiguse alguses, kui palavik kiiresti tõuseb. Palavikukrampide tekkeks on kaasasündinud eelsoodumus. Umbes pooltel juhtudel esinevad palavikukrambid vaid korra elus, kuid on lapsi, kellel võivad palavikukrambid esineda korduvalt. Kui krampe põhjustab ainult palavik, pole need lapsele ohtlikud ega avalda mõju tervisele.
Kui lapsel tekib krambihoog, siis
Üldiselt ei pea lapsega kohe arsti poole pöörduma, kui tal tekib palavik, kuid seda tasuks teha siis, kui:
Palavik on märk sellest, et keha võitleb haigustekitajaga Kui väikelapsel tekib palavik, siis võib see lapsevanema ära ehmatada. Oluline on meeles pidada, et laps saaks piisavas koguses vedelikku ning puhkust. Kui palavik üldse ei leevene, siis tasuks võtta ka paratsetamooli vastavalt lapse kehakaalule. Oluline on ka lapse kehatemperatuur õigesti fikseerida, näiteks kontaktivaba termomeetri abil.
KÜSIMUSED:
