Kuidas mõõta lapsel palavikku õigesti?
Palavik lapsel on eriti sügis-talvisel ajal väga sage põhjus, miks vanemad termomeetri järele haaravad. Kuid ainult mõõtmisest ei piisa — oluline on ka see, kuidas, kust ja millal temperatuuri mõõta, et tulemus oleks võimalikult usaldusväärne.
Vale mõõtmiskoht, liiga kiire kontrollimine pärast joomist või valesti kasutatud termomeeter võib anda eksitava näidu. Just seetõttu tasub teada, milline termomeeter sobib lapsele kõige paremini ja kuidas temperatuuri õigesti mõõta.
Kiire vastus: lapse kehatemperatuuri mõõtmisel tasub eelistada digitaalset või kontaktivaba termomeetrit ning järgida täpselt tootja juhiseid. Palavikuks loetakse tavaliselt temperatuuri 38,0 °C või rohkem, kuid tulemust mõjutavad nii mõõtmiskoht kui ka mõõtmise viis.
Sisukord
Millised on lapse palaviku tunnused?
Palavik ei tähenda alati ainult seda, et termomeeter näitab kõrget numbrit. Sageli märkab vanem esmalt muutust lapse enesetundes.
Lapse palaviku tunnused võivad olla näiteks:
- laps on katsudes kuumem kui tavaliselt;
- põsed õhetavad;
- laps on loiuvam või väsinum;
- isu on väiksem;
- laps tahab rohkem magada;
- võivad esineda peavalu, lihasvalu või külmavärinad;
- kõrgema palaviku korral võib laps ka higistada.
Oluline: ainult käega katsudes ei saa palavikku kindlalt hinnata. Kui laps tundub soe või haiglane, tasub temperatuur üle mõõta termomeetriga.
Miks võivad mõõtmistulemused erineda?
Kehatemperatuur ei ole kogu päeva jooksul täiesti ühesugune. Tulemust võivad mõjutada lapse vanus, aktiivsus, mõõtmiskoht, ümbritsev temperatuur ning ka see, kas laps on just söönud, joonud, nutnud või tekiga liiga soojas olnud.
Tulemused võivad erineda näiteks järgmistel põhjustel:
- mõõtmiskoht — kaenla alt mõõdetud temperatuur on sageli veidi madalam kui pärasoolest või kõrvast mõõdetu;
- kellaaeg — kehatemperatuur on sageli hommikul veidi madalam ja päeva teises pooles kõrgem;
- füüsiline aktiivsus — jooksmine, nutmine või soe tuba võivad näitu tõsta;
- mõõtmise tehnika — valesti paigutatud termomeeter või juuksed/higi otsaesisel võivad tulemust moonutada.
Seetõttu ei tasu võrrelda eri meetoditega saadud näite “üks ühele”. Täpsem on jälgida sama termomeetriga mõõdetud muutust ajas.
Millal on kõige parem palavikku mõõta?
Kui laps tundub kuum, loid või haiglane, võib temperatuuri mõõta kohe. Täpsema näidu saamiseks tasub siiski vältida mõõtmist kohe pärast väga aktiivset mängu, kuuma vanni või sooja joogi joomist.
Kui laps on just söönud, joonud või nutnud, tasub võimalusel oodata veidi, enne kui uuesti mõõta. Nii saad usaldusväärsema tulemuse.
Praktiline soovitus: kui soovid jälgida, kas palavik tõuseb või langeb, mõõda temperatuuri võimalusel sama termomeetriga ja sarnastes tingimustes.
Kust lapse temperatuuri mõõta?
Mõõtmiskoha valik sõltub lapse vanusest, koostöövalmidusest ja sellest, millist termomeetrit kasutad.
Levinumad mõõtmiskohad
- Kaenla alt – praktiline ja levinud viis, eriti väikestel lastel.
- Otsaesiselt/oimukohalt – väga mugav kontaktivaba mõõtmise puhul.
- Kõrvast – võib olla mugav, kuid väga väikestel lastel ja vale tehnika korral ei pruugi näit olla täpne.
- Pärasoolest – väga täpne, kuid koduses kasutuses mitte kõigi vanemate jaoks mugavaim variant.
Väikestel lastel kasutatakse kodus sageli kas kaenla alt mõõtmist või kontaktivaba otsaesise termomeetrit, sest need on kiired ja mugavad. Tähtis on aga kasutada sama meetodit õigesti ja järjepidevalt.
Milline termomeeter lapsele valida?
Lapsele sobiva termomeetri valikul on kõige olulisem see, et seda oleks kodus lihtne kasutada, tulemus oleks kiiresti loetav ning mõõtmine ei tekitaks lapsele liigset stressi.
Kodus tasub eelistada:
- digitaalset termomeetrit;
- kontaktivaba infrapunatermomeetrit, kui soovid võimalikult kiiret ja hügieenilist mõõtmist.
Elavhõbetermomeetrit ei soovitata kasutada. Kaasaegsed digitaalsed ja kontaktivabad lahendused on lapsega peres lihtsalt mugavamad ja turvalisemad.
Kontaktivaba infrapunatermomeeter
Kidsmedi kontaktivaba infrapunatermomeeter sobib hästi koduseks kasutamiseks, kui soovid mõõta lapse temperatuuri kiiresti, ilma last üles äratamata või teda liigse liigutamisega häirimata.
- kiire ja mugav mõõtmine;
- sobib eriti hästi väikeste laste ja beebide puhul;
- hügieeniline, sest nahaga kontakti ei ole vaja;
- praktiline kasutamiseks ka öösel.
Vaata toodet Lisainfo tootelehel
Kuidas kasutada kontaktivaba termomeetrit õigesti?
Kontaktivaba termomeetri suur eelis on selle kiirus ja mugavus, kuid täpse tulemuse saamiseks tuleb jälgida õiget tehnikat.
Mida silmas pidada?
- mõõda puhtalt ja kuivalt otsaesiselt või oimukohalt vastavalt tootja juhistele;
- nahk ei tohiks olla higine;
- juuksed ei tohiks mõõtekohta katta;
- termomeetrit tuleb hoida tootja soovitatud kaugusel, mitte vastu nahka, kui see on kontaktivaba mudel;
- kasuta alati sama mõõtmisviisi, kui soovid võrrelda tulemusi ajas.
Kui saad ootamatu või kahtlase tulemuse, mõõda mõne minuti pärast uuesti. Vajadusel kontrolli temperatuuri ka teise meetodiga.
Hea teada: kontaktivaba termomeeter on väga mugav sõelumiseks ja igapäevaseks koduseks jälgimiseks. Kui laps tundub väga haige või mõõtmistulemus ei lähe kokku tema enesetundega, tasub tulemust kinnitada ja lähtuda eelkõige lapse üldseisundist.
Millal peaks palavikuga lapsega arsti poole pöörduma?
Mitte iga palavik ei tähenda kohe ohtu, kuid on olukordi, kus arsti hinnang on vajalik.
Pöördu arsti poole, kui:
- beebi on väga väike ja tal on palavik;
- palavik on kõrge või püsib pikalt;
- laps on loid, raskesti äratatav või hingab raskelt;
- laps joob väga vähe või pissib tavapärasest vähem;
- lisandub lööve, tugev peavalu, kuklakangus või muu murettekitav sümptom;
- vanemana tunned, et lapse seisund ei tundu tavapärane.
Palavik on sageli märk sellest, et organism võitleb nakkusega. Samal ajal on oluline jälgida mitte ainult termomeetri numbrit, vaid ka seda, kuidas laps välja näeb ja end tunneb.
Kokkuvõte
Lapse palaviku õigel mõõtmisel on suur roll nii mõõtmiskohal, õigel termomeetril kui ka kasutusviisil. Kõige praktilisemad lahendused kodus on sageli digitaalne termomeeter või kontaktivaba infrapunatermomeeter.
Kõige tähtsam on mõõta rahulikult, kasutada termomeetrit õigesti ja hinnata alati lisaks näidule ka lapse enesetunnet. Kui tulemus tekitab kahtlust või laps näib väga haige, tasub pidada nõu arstiga.