PALAVIK JA SELLE ALANDAMINE

 

Palavik on lastel üsna sage terviseprobleem. Lapsevanema paneb see muretsema: mida nüüd ette võtta? Sageli kardetakse palavikku ja üritatakse seda iga hinna eest alandada. Kas ka põhjendatult? Mida on üldse võimalik palavikku alandades saavutada? Nendele küsimustele vastamiseks tuleb esmalt aru saada, mis on palavik.

 

Mis on palavik?

 

Iga kehatemperatuuri tõus ei ole veel palavik. Väikestel lastel võib kehatemperatuur veidi tõusta ka rassimise ja mängimise ajal. Sel juhul on mõistlik mõõta kehatemperatuuri uuesti, kui laps on olnud vähemalt pool tundi rahulikult.

 

Kehatemperatuur võib tõusta ülekuumenemise tõttu, näiteks kui imik on liiga soojalt riides või on väga kuum ilm. Tõsise ülekuumenemise korral, näiteks kui väikelaps on jäetud pikaks ajaks päikese käes parkivasse auto sse, võib kehatemperatuur kerkida üle 42 kraadi. Selline ülekuumenemine võib olla eluohtlik. Nakkushaiguste puhul ei tõuse kehatemperatuur tavaliselt üle 40 kraadi.

 

Palavik on keha tekitatud ja kontrollitud kehatemperatuuri tõus. Palavik tõuseb, sest immuunsüsteem saab aru, et kehas on haigusi tekitavate viirus te või bakterite osised. Piltlikult öeldes on iga inimese ajus termostaat, mis hoiab tema kehatemperatuuri kindlal tasemel. Nakkushaiguse puhul „keeratakse” termostaadi näit kõrgemaks, et keha saaks haigustekitajatest paremini jagu.

 

Kui aju tasemel on soovitav kehatemperatuur kõrgem kui tegelik kehatemperatuur, tekib külmatunne, käed ja jalad tõmbuvad jahedaks ning tahetakse sooja teki alla pugeda. Sel viisil antakse vähem kehasoojust väliskeskkonda ja palavik tõuseb näiduni, mille aju ette annab. Kui palavik on tõusnud aju poolt ette antud näiduni, külmatunne lakkab. Seejärel ajus termostaadi näit tavaliselt langeb ja inimesel hakkab palav. Kui laps sel ajal paksult tekkide või riiete sisse pakitakse, takistab see kehatemperatuuri alanemist. Väline jahutamine ajus oleva termostaadi näitu ei muuda.

 

Termostaadi näitu on võimalik alandada mõningate ravimite abil, näiteks paratsetamooli ja ibuprofeeniga.

 

Kehatemperatuuri mõõtmine

 

Kõige lihtsamalt ja piisavalt täpselt saab kehatemperatuuri mõõta kontaktivaba termomeetriga oimukohalt. Näiteks Kidsmed Termoplus infrapuna kontaktivaba termomeetriga. Kontaktivaba termomeetriga tuleb mõõta täpselt juhendis näidatud kohalt ja täpselt nii kaugelt kui tootja on öelnud. Kidsmed Termoplusi puhul siis oimukohalt kulmuluu juurest ning 1-2 cm kauguselt nahast.

Alati tuleks mõõta sealt poolt pead, mida ei ole toetatud vastu patja vms.

Veendu, et mõõdetav koht oleks kuiv (mitte higine), sest niiske naha temperatuur on madalam kui kuiva oma ja temperatuuri ei tohiks mõõta ka kohe pärast õuest tulemist või füüsiliselt aktiivne olemist, vaid vähemalt pool tundi hiljem, kuid enne palavikku vähendavate ravimite tarvitamist (see kehtib ka nt kaenlaaugust mõõtes).

Seadme ja naha vahele ei tohiks jääda näiteks juukseid.

Mõõtmiste vahel oleks soovitatav teha ca 5 minutiline paus ning mõõta uuesti samalt poolt pead. Nii nagu on kaenlaalustega, on ka oimukohtadel erinev temperatuur.

Kui sa oled valinud endale kõige mugavamaks temperatuuri tuvastamise vahendiks just Kidsmed Termoplus kontaktivaba termomeetri, siis mõõdagi vaid sellega. Kui aga vajad arstiga konsulteerimist, siis tuleks arstile mainida, milliselt kehaosalt on temperatuur mõõdetud.

Kas palavik on ohtlik?

 

Palavik ise ohtlik ei ole. Palavik on hoopis nakkushaiguste vastane kaitsemehhanism. Mõnikord võib aga palaviku põhjuseks olla mõni tõsine haigus, mis vajab kiiret arstiabi. Sel juhul esineb ka teisi tõsisele haigusele viitavaid tunnuseid. Kui lapse palavik teeb teile muret, küsige nõu oma perearstilt või pereõelt. Õhtul, öösel ja nädalavahetustel saate esmast nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.

 

Pöörduge lapsega kohe arsti juurde järgmistel juhtudel:

• kui alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik

• kui laps on väga loid ja ei huvitu ümbritsevast

• kui laps on kogu aeg viril, nutune ja teda ei õnnestu rahustada

• kui laps hingab raskelt või häälekalt • kui laps keeldub joomast

• kui palavikuga kaasneb sage valulik urineerimine, kui uriin haiseb ja on hägune või verine 12

• kui üle 38kraadine palavik on kestnud rohkem kui kolm ööpäeva

• kui esineb püsiv ebatavaline naha värvuse muutus (sinakus) ja lööve

• kui esinevad mõned muud sümptomid, mis teevad teile muret

 

Palavikukrambid

 

Mõnel lapsel võivad palaviku ajal vallanduda palavikukrambid – neid esineb 2–5 protsendil kuue kuu kuni viie aasta vanustel lastel. Palavikukrambid tekivad tavaliselt haiguse alguses, kui palavik kiiresti tõuseb.

 

Palavikukrampide tekkeks on kaasasündinud eelsoodumus. Umbes pooltel juhtudel esinevad palavikukrambid vaid korra elus, kuid on lapsi, kellel võivad palavikukrambid esineda korduvalt. Kui krampe põhjustab ainult palavik, pole need lapsele ohtlikud ega jäta edasiseks eluks jääknähte. Mõnikord võivad krambid aga olla raske haiguse tunnuseks. Seetõttu tuleb esimest korda elus tekkinud krampide puhul alati kutsuda kiirabi. Palavikukrampide korral võivad lapsevanemad end süüdi tunda, arvates, et nad ei ole suhtunud lapse palavikku piisavalt tähelepanelikult ega õigel ajal palavikku alandanud. Siiski, mitte ühegi praegu kasutusel oleva pala vikuravimi ega ka välise jahutamisega pole võimalik palavikukrampide vallandumist ennetada. Kui lapsel on olnud palavikukrambid, võib palavikualandajat anda lapse enesetunde parandamiseks, kuid krampide tekkimist niiviisi ära hoida ei saa.

 

Palavikuga kaasnenud krampide korral:

• keerake laps külili

• jälgige, et laps krambihoo ajal ennast millegi vastu ei vigastaks

• ärge hoidke lapse jäsemeid kinni, sest krambihoogu ei saa lapse kinnihoidmisega peatada

• ärge pange midagi lapse suhu

• ärge jätke last üksinda

• kutsuge kohe kiirabi telefonil 112

 

Kuidas aidata palavikus last?

 

Haige ja palavikus laps ei tohi minna lasteaeda ega kooli, vaid peab kodus paranema ja jõudu koguma. Last ei ole vaja sundida voodis pikutama, ta võib vastavalt enesetundele mängida ja puhata. Palaviku ajal suureneb vedelikuvajadus ja seetõttu tuleb lapsele tihti juua pakkuda. Kuna palavikus laste söögiisu on kehv, pole vaja selle pärast muretseda ega last sööma sundida.

 

Kui palavik hakkab tõusma, muutuvad lapse käed ja jalad jahedaks, laps võib kurta külmatunnet ning tal võivad tekkida külmavärinad. Sel juhul on lapsel mõnus, kui ta pannakse soojemalt riidesse või mässitakse teki sisse. Õhukestes riietes olemine või väline jahutamine palaviku tõusu ei takista. Kui aga lapsel on palav, tema käed ja jalad on kuumad, siis ei tohiks ta olla liiga soojalt riides ega paksu teki all, sest see takistab palaviku alanemist. Sel juhul võib laps olla kaetud vaid linaga või kanda õhukesi riideid. Tähtis on, et laps tunneks ennast võimalikult mõnusalt ja turvaliselt.

 

Palavikuravimid

 

Selleks, et otsustada, kas lapsele on vaja anda palavikuravimit või mitte, ei tule lähtuda palaviku arvulisest väärtusest. Pikka aega on arvatud, et kui palavik on üle 38,5 kraadi, siis tuleb seda alandada, kuid see pole tingimata nii. Kehatemperatuuri üle 38,5 kraadi ei ole vaja tingimata alandada! Tuleb kaaluda palavikuravimist saadavat võimalikku kasu ja kahju. Palavikuravimid ei ravi haiguse tekkepõhjust ja kergekäeline palaviku alandamine võib haiguse kulgu pikendada. Samal ajal leevendavad palavikuravimid valu ja aitavad väga kõrge palaviku korral enesetunnet parandada. Kui kehatemperatuur on alla 38 kraadi, kuid laps kurdab valu, võib palavikuravimit anda. Palavikuravimi andmine on näidustatud,

• lapse üldise halva enesetunde leevendamiseks

• kõrva-, kurgu-, pea- ja/või lihasvalu leevendamiseks

• selleks, et laps hakkaks paremini vedelikku jooma

 

Palavikuravimit ei ole vaja anda, kui laps tunneb end hoolimata palavikust (mis võib olla ka üle 39 kraadi) üsna hästi, kui ta pole viril ning kui ta ärkvel olles mängib ja tegutseb.

 

Kui laps on üleni kuumav, võib palaviku alandamiseks kasutada ka ülehõõrumist toasooja (mitte külma!) veega, niiskeid sokke või niisket lappi otsmikul. Viinasokid või viinalahusega ülehõõrumine lapse palaviku alandamiseks ei sobi, sest need ärritavad nahka ning piiritus võib läbi naha verre imenduda.

 

 

 

Allikas: www.haigekassa.ee