Kraadimisel on kaks põhilist nippi: esiteks tuleb tähelepanu pöörata sellele, kust valitud kraadiklaasiga temperatuuri mõõta tuleks ja teiseks tuleks tähelepanu pöörata sellele, kunas ja kuidas kraadida.

 

Kehatemperatuuri hindamisel tuleb arvestada päeva- ja aastaaega, mõõtmise kohta ning kraaditava organismi eripära.

 

Kraadimisel pannakse termomeeter kõige sagedamini kaenlaauku, kus naha temperatuur on enamikul inimestest 36-37 kraadi. Kaenlaaugus on temperatuur 0,4 kraadi madalam kui suus keele all ja 0,5-0,8 kraadi madalam kui pärasooles.

Eakatel inimestel kulgeb ainevahetus aeglasemalt ja ka kehatemperatuur on madalam kui noortel või keskealistel. Samal põhjusel on kehatemperatuur madalam enne ja pärast söömist.

Õhtul on kehatemperatuur kõrgem, hommikul madalam, kusjuures tervetel inimestel erinevus üldjuhul ei ületa 1 kraadi.

Kehatemperatuuri mõjutab ka aastaaeg: talvel on see 0,1-0,3 kraadi madalam.

Erinevatest kohtadest mõõtes loetakse palavikuks erinevat kehatemperatuuri

Palavikukahtluse korral tuleb kehatemperatuuri mõõta, sest lihtsalt otsaesise katsumisel käega saab ainult oletada, kas on palavikku. Ent ka kaenla all hoitud kraadiklaas, mida eestlased peavad kõige kindlamaks valikuks, võib valetada.

Võib tunduda, et kraadimine on väga lihtne, kuid iga termomeetriga kaasnevad omad nüanssid.

 

Järjest enam koguvad maailmas populaarsust just kontaktivabad termomeetrid, millega on kehatemperatuuri mõõtmine kiire ning äärmiselt hügieeniline. Kahjuks on eestlane endale omaselt iga uuendusliku asja puhul skeptiline.

 

Omast kogemusest võime öelda, et enamasti kipub kontaktivaba termomeetri kasutaja selle näidatud näitu kontrollima teiste seadmetega – kaenlaaluse termomeetriga. Kuid unustastab seejuures ära fakti, et kaenlaalune näit ei ühti otsmikult mõõdetud näiduga. Samamoodi nagu rekltaalselt mõõdetud näit ei ühti kaenlaaugust mõõdetud näiduga. Igal kehaosal on erinev temperatuur!

 

Aga millise kehaosa temperatuuri ma siis palavikuna võtan? Selle, millelt sa parasjagu mõõdad. Kui sa oled valinud endale temperatuuri mõõtmiseks kontaktivaba termomeetri, siis mõõdad vaid sellega. Arusaadav, kui esimesel korral ikka tahad kontrollida, kas seade töötab.

PS! Selleks aga tee endale esmalt selgeks temperatuuri erinevuste vahe kohtadelt, kus mõõdad.

 

Samuti on alati oluline teada, kuidas mingi seadmega kraadida tuleb. Sama on ka kaenlaaluse kraadiklaasiga. Tuleb teada, et parempoolne kaenlaalune on alati jahedam kui vasakpoolne ning kaenlaalune peab alati kraadimise ajal olema kuiv ning seadme ja naha vahele ei tohi jääda kangast vms. Kaenlaalust kraadiklaasi tuleb alati hoida korralikult all, peale piiksatust veel 1-2 minutit ning muud sellised faktid, mis on kindlasti ka iga kraadiklaasi juhendis kirjas.

 

Kontaktivaba termomeetriga tuleb mõõta täpselt juhendis näidatud kohalt ja täpselt nii kaugelt kui tootja on öelnud. Kidsmed Termoplusi puhul siis oimukohalt kulmuluu juurest ning 1-2 cm kauguselt nahast.

 

Alati tuleks mõõta sealt poolt pead, mida ei ole toetatud vastu patja vms.

Veendu, et mõõdetav koht oleks kuiv (mitte higine), sest niiske naha temperatuur on madalam kui kuiva oma ja temperatuuri ei tohiks mõõta ka kohe pärast õuest tulemist või füüsiliselt aktiivne olemist, vaid vähemalt pool tundi hiljem, kuid enne palavikku vähendavate ravimite tarvitamist (see kehtib ka nt kaenlaaugust mõõtes).

Seadme ja naha vahele ei tohiks jääda näiteks juukseid.

Mõõtmiste vahel oleks soovitatav teha ca 5 minutiline paus ning mõõta uuesti samalt poolt pead. Nii nagu on kaenlaalustega, on ka oimukohtadel erinev temperatuur.

Kui sa oled valinud endale kõige mugavamaks temperatuuri tuvastamise vahendiks just Kidsmed Termoplus kontaktivaba termomeetri, siis mõõdagi vaid sellega. Kui aga vajad arstiga konsulteerimist, siis tuleks arstile mainida, milliselt kehaosalt on temperatuur mõõdetud.